Oleks vist aeg puhkusele mõelda...

..., sest eile tabas mind 2 üsna "blondi" hetke. Nüüd on vähemalt soeng olemusega kooskõlas...

Alustuseks õiendasin hommikul kolleegidega, et kas te ei kuule, et kellelgi teist telefon heliseb, võtke vastu siis. Läks ikka päris pikalt enne kui ma aru sain, et see keegi, kelle telefon heliseb, olen mina ise.

Ja õhtul seisin Türil trepikoja ukse ees ja püüdsin kramplikult meenutada, kuidas pääseb trepikotta kui võtit kaasas pole. Numbrid on küll seal suured ja rohelised aga no minu pea ei võtnud, et peaksin korterinumbri valima... Õnneks on olemas naabripoisid, kes vanad sõbrad ikka tuppa lasevad, kui need nõutult ukse taga seisavad.

Nii et võiks ju puhata...aga ei saa. Peab hoopis pakkima hakkama ja seda tuleb teha hoolikalt, sest minu pagas pidi olema esimene, mis maha jääb, kui liiga palju asju kaasa võtan...Mehed...