Nii tore on, kui on inimesi, kellele läheb korda kas sa elad või sured.

See nädal oli minu jaoks paras pähkel. Nädala alustuseks õnnestus mul üks kolleegi nii vihale ajada, et sain isegi sarkastilise tänusõnumi. Lisaks ei saa mitte kõik aru, et õppimine on õpilase TÖÖ ja seda peab iga päeva tegema. Päris kole on hommikul algkoolimajja jõudes esimese asjana kohe kuulda, kuidas minu omadel ei olnud loodusõpetuse asju kaasas või ei olnud jälle kodused tööd tehtud. Sorry, aga mina ei ole lapsevanem ja ei käi iga õhtu kontrollimas, kas kõik 11 õpivad ja mis nad kotti pakkinud on. Nädala teise poole veetsin norrakatele tõlki mängides...siiani keerlevad peas sõnad collective farming ja limestone.

No ja siis rajasin veel uue blogi http://vmgpesakond.blogspot.com/, mis kajastab meie tegevusi, sest selles lollakas uues eKoolis ju foorumit ju ei ole, mis varem sama funktsiooni minu jaoks täitis.

Ja kõige selle tulemusena jõudsin eile koju nii, et kõik kohad valutasid ja vaatamata päeval sisse võetud paratsetamoolile näitaks kraadiklaas peaaegu 38.

Ja mis võiks veel parem olla, kui saada haigena värskelt keedetud õunamoosi. Seega, AITÄH SULLE KALLIS KATI! See oli parim, mis keegi teha sai :)