Sunday, January 3, 2010

Jean-Marc Parisis "Enne, siis, pärast"



Ta ei oodanud enam meest, vaid last, see oli kindlam.


Ta oli kõige lugupidamisväärsem naine, keda olin kohanud, ja ma ei saanud tema heaks midagi teha. Olin ta kaotanud, teda petmata. Ka nii juhtus ainult minuga.


Tunni aja pärast olime temaga voodis. Tema jaoks polnud ma enam muud kui peenis, ja peenisega ei räägita, temalt ei paluta , et ta su valu jagaks – selle jaoks on mehed.


Tänapäeva mehed on lambad. Lambad või koerad.


18 aastat vanusevahet. Need aastad ei tähendanud midagi, kui asjasse oli segatud armastus.

Lootus oli neile võõras. Neile maksti tema tapmise eest.


Ma ei usu seda, sa oled liiga ilus. Silmadel peab küll midagi viga olema, kui sind ei märgata.

Mees oli raske olla. Kuid naisi ma ei kadestanud.


„Minevik on kummitus, ma elan mäluta. Enne sinuga tutvumist surmasin end igal sekundil. Ma sündisin sinust, seda tuleb ette. Ma palun sul arvesse võtta, seda mis on toimumas, ja see kõrva taha panna – sa oled mu elu armastus.“ - „Sul veab. Mina ei suuda unustada. Ma elan oma minevikuga. Ma olengi minevik. Ta piirab mind kõiges.“


Kui miski on alguses saadaval ja siis kaob, tekib sõltuvus.


Mobiiltelefon toitis igavesi kahtlusi. Kus sa oled? Siin või seal? Midagi ei saanud kindlaks teha. Võrk oli igal pool. Telefonile laekusid korrapärased valed. Lauatelefon pärines väljakujunenud ja siiraste paaride ajast. Oldi kas kohal või mitte. Nüüd oli kõik tehtud nii, et saaks põgeneda.


Kui armastus on lühim tee üksinduseni, siis vale viib hullumeelsusesse.


Kui armastuses ei olda kahekesi, ollakse veel vähem kui üksi.


Armastusest ei tulda alla ega saada ka üle. Minust ei pidanud kunagi tema sõpra või venda saama. Oli kas armastus või mitte midagi.


Enne pornograafiat leiutasid mehed armastuse ja maailm oli selle leiutise kulul alati elanud. Seda kiputi unustama.


Naisi löödi, kuid mehi tapeti.


Seitsmendaks päevaks oli ta telefoninumber muutunud, kuigi mul oli temalt veel nii palju küsida, enne kui võisin üritada ilma temata elada.


Viis polnud muutunud, kuid Gail ei laulnud seda enam koos minuga.


Lahkumine: liikumine, mille tagajärjel kaks merre heidetud inimest hukkuvad vastaskallastel.


Reaalsus on see, et ta ei armastanud sind, muidu poleks ta sind maha jätnud. Ta tõmbas uttu, alustas uuest reast. Sa sööd mõnda aega oma sitta, aga selle kätte ei sure, see oleks liiga lihtne.

No comments:

Post a Comment